Keset selga asub selgroog ehk lülisammas. Kaelalülisid on inimesel 7. Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õndraluu. Rinnakorv koosneb roietest. NB! Ribid on loomadel. Alumised 2 roiet on kinnitumata rinnaku külge. Roided kinnituvad eest rinnakule, tagant selgroo külge. Selgroolülide vahelised kettad on kõhred, mis aitavad selgroogu venitada ja sellel vetruda. Vaagnaluud asuvad puusapiirkonnas. Neid on kaks: vasakul ja paremal. Naistel on puusaluu laiem. Jäsemed Õlavarreluust edasi tuleb 2 paralleelset luud: kodarluu ja küünarluu. Kui käsi on põidlaga väljapoole pööratud on kodarluu kehale lähemal ja küünarluu väljapoolne. Randmeluid on palju: 8 tükki. Käelabas asuvad kämblaluud ja sõrmede osas on sõrmeluud. Põial koosneb kahest, teised sõrmed kolmest luust. Jalgades asuvad reie- ja sääreluud
Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht Liigestes on luudeotsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekiht. Liigesetüübid: Keraliiges nt:õla- ja puusaliiges Plokkliiges nt: põlve- ja küünarvarreliiges Silinderliiges nt: kael Koljuõmblused on luudevahelised ühendused. Lihaste abil saab selgroog vetruda ja painduda. Rinnakorvi põhiülesanne on siseelundite kaitsmine. Selgrookõverused aitavad painutada, sirutada ja pöörata. Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvi lamendumist. Lihaste ülesanded: Kehaosade liigutamine Kehatemperatuuri säilitamine Kaitsmine Kehale kuju andmine Skeletilihased alluvad tahtele ja onkimpudeks koondunud lihakiud. Südamelihased on tahtele allumatud ja pumpavad verd. On sarnased skeletilihastele. Silelihased on tahtele allumatud ja asuvad soolestikus
Diiselmootoritel on tavaliselt kolm surverõngast. Surverõngaste lisamine ei suurenda kuigivõrd silindri ja kolvi vahelist tihedust. Küll aga suurendab rõnga lisamine kolvi ja silindri vahelisi hõõrdejõude, mille tulemusena väheneb mootori kasutegur. Hea tiheduse saavutamiseks sobitatakse kolvirõngad hoolikalt kolvi ja silindriga. Kolvirõngad valmistatakse legeeritud malmist, harva ka lehtterasest. Et kolvirõngas saaks vetruda ja silindris kinni ei kiiluks on rõngas ühest kohast läbilõigatud. Lõige võib olla risti, kaldu või astmeliselt. Vabas olekus on rõnga läbimõõt suurem kui silindris. Seetõttu surutakse kolvile astatud rõngad enne silindrisse panekut kokku ning nad liiguvad tihedalt vastu silindri seina. Ülemine kolvirõngas töötab kõige raskemates tingimustes, temale mõjub otseselt kõrge rõhk ja kuum temperatuur. Kulumiskindluse tõstmiseks kaetakse ülemine rõngas poolse kroomiga,
4 või 5 õndraluulülid kotsügeaalne küfoosne Lordoosne – kõverdumine ettepoole Küfoosne – kõverdumine tahapoole 29 Lülisamba S-kujuline kõverdumine koos lülivaheliste ketastega muudab lülisamba vetruvaks, amortiseerides võimalikke lööke. Joonis 3.4. Lülisamba s-kujulne kõverdumine NB! Lülivahelised kettad (diskid) ühendavad lülisambalülid üheks tervikuks. Nad koosnevad kiudkõhrest ja nende sültjas südamik võimaldab lülisambal vetruda, liikuda ja survet ühtlustada. Pikaajaline koormus ja ülepingutus, iseäranis väära tõstmise ja kandmise korral, võib viia raskete tagajärgedeni. Diski purunemine on kahjuks sagedane trauma, mis võib tekkida ka erakorralise meditsiini tehnikul (→ ptk „Ergonoomika kiirabis“) Rinnakorv Rinnakorvi (thorax) juurde kuuluvad lisaks rinnalülidele ka roided (costae) ja rinnak (sternum). 12 roidepaarist on ainult seitse otseselt rinnakuga seotud. Ülejäänud viis paari on seotud
annaabi.ee 
