Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener. Valitsusasutuse ttajad on riigiametinukd. valitsusse kuulub veel ka riigisekretr. Olemas on veel maavalitsused eesotsas maavanematega. 3) PRESIDENT Esimees vi eesistuja, riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja vim on riigita vga erinevad. President osaleb peaministri ametissepanekul, ta mrab peaministri kandidaadid. Presidendil on igus vetole. president valitakse 5 aastaks. Et presidentiks saada peab olema snnijrgne eesti kodanik, peab olema vhemalt 40 aastane, teda peab valima vheamlt 21 riigikogu liiget. President esindab Eesti Vabariiki, nimetab ja vabastab ametist valituses liikmeid, kuulutab vlja seadusi ning valimised, annab riiklike autasusi. K.Pts - 1938-1940 L.Meri - 1992-2001 A.Rtel - 2001-2006 T.H.Ilves - alates 2006. 4) KOHALIK OMAVALITSUS * Kohaliku omavalitsuse ksusteks on vald ja linn. Kohaliku
Võib mõjutada seaduste vastuvõttu. President on valitsuse juht. Valitus e. administratsioon. Presidendi mõju parlamendile? Õigus panna veto. Pos. - On enim tagatud võimude lahusus. Parlament ei saa valitsust mõjutada ja seetõttu püsib valitsus kaua. Neg. - President võib kongressiga vastuollu sattuda. Nt. USA Poolpresidentaalne Rahvas valib presidendi ja ka parlamenid. Presidendil on suur moraalne õigus ja võim. Valib peaministri, kes valib valitsuse. Õigus vetole. President tegeleb välispoliitikaga. Valitsus tegeleb majanduse ja sots.poliitikaga. Pos. - Tugev täidesaatev võim. Neg. - Võimude lahusus on väiksem, kuid suurem kui parlamentarismi puhul. Nt. FRA, RUS, Leedu Parlamentarism (vabariik/monarhia) Rahvas valib parlamendi, kes valib presidendi. Valitsus sõltub tugevalt parlamendist. Valitsuse koosseis sõltub, milline partei sai suurema osakaalu hääletusel. Parlament peab kinnitama peaministrikandidatuuri
· Sunnismaised talupojad · Juhtiv kiht aadel, kelle hulka kuulub u. 10 % elanikkonnast · Aadel juhib kogu Ühiskonda: aadliparlament seim · Kuningas on valitav (al.1572): tal ei ole reaalset võimu ...Poolas ei arene absolutismi ...Riik jääb tsetntraliseerimata Liberum veto = vaba keeluõigus · 1652 alates Seimis kehtib Liberum veto: uue seaduse kehtestamine eeldab üksmeelsust ...Igal aadlikul on õigus eriarvamusele ehk liberum vetole ...Eriarvamust ei pea põhjendama ...Tulemus: Reformid takerduvad ja riigi areng peatub. Poola allakäik · 17.saj. keskpaike algab Poolas poliitiline,majanduslik ja sotsiaalne kriis · Detsentraliseeritud Poola ei moderniseeru: struktuurid on arhailised ja funktsioneerivad halvasti · 18.saj. on ümberringi tugevad tsentraliseeritud ja absolutistlikud riigid: Venemaa, Austria ja Preisimaa, Poolas on aga sisekaos. Poola puudused
annaabi.ee 
