Jõevähk
välja töötatud putukate st. lülijalgsete hävitamiseks. Põldudelt vooluvetesse sattuvad
taimekaitsemürkide jäägid põhjustavad seepärast vähi suremisi[2, 3].
7.3 Haigused ja parasiidid
7.3.1 Vähikatk
Ohtlikem infektsiooniline vähihaigus, levib väga kiiresti, nakatab peaaegu kõik vähid ja
surmab nad u 8 päevaga, hävitades lühikese ajaga praktiliselt kogu veekogu vähistiku
(järele jäävad vaid üksikud). Seda põhjustab Ameerikast sisse toodud vetikseen
(Aphanomyces astaci), kelle levikule on tublisti kaasa aidanud lähinaabrusesse sisse
talutud signaalvähk, kes on vähikatku suhtes jõevähist vastupidavam ning kujunenud
seetõttu haiguse kandjaks ja looduslikuks hoidlaks. Jõgedes levib taud ka vastuvoolu.
Vähikatk ilmnes esmakordselt 1870ndail aastatel Prantsusmaa ja Belgia veekogudes ja on
nüüdseks levinud üle kogu liigi levila. Eesti veekogudesse jõudis nähtavasti vähikatk 1896.
aastal
annaabi.ee 
