"vetikauurimise" - 1 õppematerjal

Fütobentos

Kõige põhjapoolsemates vetikate kasvukohtades on ainult 4-6 jäävaba nädalat aastas, mõnel aastal mitte ühtegi. Arktika lõunapiir järgib 10° C augusti isotermi või 0° C veebruari isotermi või enamvähem jää piiri talvel ja kevadel, ulatub Gröönimaa ja Teravmägede rannikuni ja Murmanskini Koolal ning Olyutorski neemeni Beringi meres. Islandi N-rannikut ei loeta Arktikasse, sest jäätumine seal ebaregulaarne. Arktika vetikauurimise pioneer Kjellmann (1883) iseloomustas polaarvöötme taimestikku järgmiselt: 1. Indiviidide vähesus (põhjuseks peamiselt sobiva substraadi puudumine), 2. monotoonsus (Laminaria liikide igav pruun värv; näis sarnanevat subarktikale, 3. Laminaria koosluste kohatine lopsakus. Siinsete vetikate produktiivsus on tegelikult siiski madal, kuigi vetikakooslus võib kohati tihe 6 olla