mõjutatud Võrtsjärve poolt. 27. Veeõitseng on vees esinevate planktonvetikate vohamine, mille tagajärjel vesi omandab ebaloomuliku värvuse ja lõhna. Veeõitsengu puhkemiseks on vaja toitesoolade rohkust vees, kõrget veetemperatuuri (20-25°C) ja tuulevaikset ilma. Veeõitsengud kahjustavad põhjataimestikku, muutes vee läbipaistvuse liiga madalaks, mistõttu tekib valguse puudus ja ka kalasid, tekitades neil hapnikupuuduse. Toksiliste veeõitsengute korral satuvad vette vetikatoksiinid, mis mõjuvad hävitavalt maksale või närvisüsteemile. Paljud toksilised vetikaõitsengud põhjustavad kalade massilist hukkumist, ette on tulnud ka kariloomade, mereimetajate, lindude ja ka inimeste hukkumist mürgituste tagajärjel. 28. Veeõitsenguid Läänemeres põhjustavad Nodularia spumigena, Aphanizomenon sp., Planktrothrix agardhii, Microcystis aeruginosa. 29. Veeõitsenguid põhjustavad Peipsi järves ja Võrtsjärves peamiselt perekonnad Microcystis,
Sinivetikad ei ohusta ainult inimesi vaid ka koduloomi, mis peale organismi sattumist võivad põhjustada maksa-soolepõletikku. Sinivetikate vohamise tagajärjel toimub ulatuslik ööpäevane vee hapnikusisalduse kõikumine. Päeval, kui fotosüntees on intensiivne, võib hapniku küllastus vees ulatuda kuni 200 protsendini. Selline pikemat aega kestev kõikumine avaldab halba mõju eelkõige kaladele, mis võib põhjustada kalade hulgi hukku. Lahustunud vetikatoksiinid on tavalisel veepuhastamisel halvasti eemaldatavad, sest neile ei mõju keetmine ega kloorimine. Mürgiste vetikate levimise peatamiseks on veekogude eutrofeerumise takistamine. Olulisemaks on fosfori sisalduse vähendamine, sest see soodustab sinivetikate esinemist. 6 1.2. Nafta reostused Seoses suure rahvaarvu kasvamisega on kasvanud ka vajadus kaupade transportimiseks ning
Sellega on rikutud ka veetsükkel, kuna ei tööta biokeemilised lagunemisprotsessid, bioloogiline produktsioon jmt. Kuigi pöördumatud ainekaod pinnasest on looduslik protsess, on see inimese poolt palju kordi kiirendatud. Lõunapoolsetes riikides on see protsess kiirem tänu suuremale päikeseenergiale. Lõpuks veetsükkel lakkab eksisteerimast ja tekivad ulatuslikud kõrbealad. Seda on võimalik kogeda juba antiikkultuuridega Mesopotaamias ja Põhja-Aafrikas. 12.Vetikatoksiinid siseveekogudes. Toksilised vetikaõitsengud on tõenäoliselt üks akuutsemaid keskkonnaprobleeme sellel sajandil. Põhjus on ühene -- vähemalt osaliselt on tegemist looduslike protsesside ja nähtustega mis ei allu inimese reguleerivatele abinõudele. Teisest küljest on põhjust arvata, et inimtegevus on toksilisi vetikaõitsenguid intensiivistanud. On see nii või ei, ilmselt tuleb ühiskonnal aktsepteerida toksiliste õitsengute paratamatust ja õppida elama koos nendega
annaabi.ee 
