Vetikad
regulaarne suguline paljunemine. Sügoot tekib neil spetsialiseerumata rakkude või
lülide liitumise tulemusena. Sellist sugulise paljunemise viisi nimetatakse
sügogaamiaks. Kui kaks üherakulist isendit liituvad ilma gameete moodustamata, siis
nimetatakse seda hologaamiaks.
Nii sugulisel kui suguta paljunemisel järgneb sügoodi moodustumisele puhkeperiood
(näiteks talvel). Selle lõppedes jaguneb sügoot meioosi teel neljaks uueks
vetikataimeks gametofüüdiks. Mõnel juhul võib sügoot areneda otse uueks
sporofüüdiks. Sporofüüdi keharakkudest moodustuvad sporangiumid, milles tekivad
viburitega zoospoorid või viburiteta autospoorid. Eostest arenevad taas gametofüüdid.
Mõnede vetikaliikide sporofüüt ja gametofüüt on kujult ja suuruselt sarnased, teistel
liikidel on aga erineva välimusega.
Eestis elavad vetikad
Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam üherakulisi ja
niitjaid rohevetikaid
annaabi.ee 
