· Seened, mis elavad sambliku koostises, elavad looduses ka vabalt. 7 · Vabalt elaval seenel ning sambliku koostises elaval seenel on mitmeid erinevusi: 1. Sambliku koostises oleval seenel on seene hüüfid kaetud tugevama kestaga kui vabalt elaval seenel. Seenerakkude tugev rakukest on tähtis, kuna need rakud peavad olema justkui toeks kogu samblik tallusele. 2. Seened sambliku koostises moodustavad haustoreid - jätkeid, mis tungivad vetikarakkudesse. Nii hangib seen taimerakkudest kergesti toitaineid. 3. Seened samblike koostises toodavad erilisi aineid 8 · Samblikes on enamasti üherakulised rohevetikad või sinikud. 9 · Samblikud on väga aeglase eluviisiga. Samblikud kasvavad keskmiselt 1mm - 2 cm aastas. Seevastu on samblikud väga pikaealised. · Nad võivad elada 300 aastat ning jahedates paikades isegi kuni 3000 aastat. Et taluda kõiki
Niitja ehitustüübiga sinivetikatel toimub trihhoomide fragmenteerumine ning moodustuvad lühikesed, enamasti 5-15 rakust koosnevad jupid (hormogoonid), mille tekkeks on kaks viisi: vegetatiivsete rakkude kärbumise tulemusena ja trihhoomis oleva ühe raku pooldumise tagajärjel, millele järgneb fragmentide lahknemine. 15. Teostatakse kahel viisil: 1) Geneetilise informatsiooni transformatsioonil, kus lühikesed DNA lõigud (plasmiidid) viiakse vetikakultuuri, kus nad lülitatakse vetikarakkudesse ja nad võivad seal integreeruda olemasoleva DNAga. 2) Rakkudevahelise konjugatsiooniga, kus toimub 2 vetikaraku liitumine, millede vahel toimub siis DNA fragmentide vahetus, ülekantud fragmendid võivad integreeruda juba olemasolevasse DNAsse. 16. Sinivetikarakk võib optimaalsetes tingimustes paljuneda 1-2 korda päevas. 17. Sinivetikate perekondi on kirjeldatud ca 150, liike aga üle 2000. Planktilisi sinivetikaid leidub kõige rohkem seltsides O. Chroococcales, O. Oscillatoriales, O
annaabi.ee 
