Võrtsjärv
sööjaid. Domineerivad keriloomad ja vesikirbud ei tule toime Võrtsjärves domineerivate
niitjate vetikatega (Limnothrix planktonica) ning toituvad kasutamata jäänud vetikamassi
lagundavaist baktereist ja orgaanilise aine lagunemisel tekkivast detriidist. Võrtsjärve
vetikaist on zooplanktonile suuruselt sobivaid vaid umbes 10% , seepärast ongi tähtsaim
zooplankonit mõjutav keskkonnategur toiduks sobivate vetikate hulk. Võrtsjärve
zooplankton sööb vetikaproduktsioonist 12%, millest kaladeni jõuab 3% , Peipsi zooplankton
tarbib vetikaproduktsioonist 50% ning kaladeni jõuab sellest 6%. Sellest järeldub, et
Võrtsjärves on vetikate poolt fotosünteesil fikseeritud päikeseenergia transformeerimine
kalatoodangusse vähetõhus ning zooplankton vilets energia transformaator.
Kui keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised on metazooplanktoni tähtsaimad rühmad, siis
protozooplanktoni tähtsamad rühmad on ripsloomad, viburloomad ja juurjalgsed. Kuna suur
annaabi.ee 
