Vetikad
· Iga vesijuukse rakus, v.a. kõige alumises, on vöökujuline kloroplast.
· Paljuneb mittesuguliselt või suguliselt.
Keermikvetikas
· On ka niitvetikas
· Ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt.
· Mikroskoobis, on rakkudes näha spiraalselt keerdunud kloroplaste.
Karevetikad
· Nende niitjas tallus on harunenud.
· Elavad magevetes, madala soolsusega Läänemeres.
· Kinnituvad veealustele kividele, paeplaatidele jm.
· Sageli kasvab koos tuhandeid vetikaniite (Nii moodustavad nad rohelisi põõsasjaid
kogumikke.)
· Nende vohamine näitab toitainete rohkust vees, st. vee saastumist.
PRUUNVETIKAD
· On ainult makroskoopilised.
· Võivad kasvada 30-60 m pikkuseks.
· Enamasti on ehitus keerukas.
· Meenutavad taimi või nende lehti.
· Peamiselt kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6-15 m
sügavusel.
Põisadru
· Lintjas tallus haruneb mitmeid kordi kaheks.
annaabi.ee 
