· Pinnahoovused; · Süvavee-hoovused (näit. India ookeanis: talvel maalt mere suunas, suvel merelt maale). Upwellingud tekivad kohtades, kus kohtuvad erinevad hoovused. 7 5. Raku füsioloogiline seisund Primaarproduktsioon sõltub raku füsioloogilisest seisundist: nooremad rakud on produktiivsemad kui vananevad rakud. Planktonvetikatel on erinevad elustrateegiad. 6. Vetika liigid Vetikakoosluse kui terviku primaarproduktsioon sõltub üksikute erineva elustrateegiaga populatsioonide vahekorrast. Maailmamere primaarproduktsioon Maailmamere kogu primaarproduktsiooni hinnatakse 25- Joonis 7. Primaarproduktsiooni 30 miljard t C/aastas sessoonne dünaamika Kogu energiast, mis akumuleeritakse fütoplanktoni poolt maailmameres, kasutatakse: · Veekihis 95% · Ookeani põhjas 5% · Setetes 0,2%
· kuna ta väljendab happe kogust, mis on vajalik pH langetamiseks teatud väärtuseni · Iseloomustab mineraalse süsiniku hulka vees (soolajärved aafrikas...) Hapestumise mõju elustikule: · Fütoplanktonis asenduvad väikesed vormid suurematega · Enamus vetikaid kasutab fotosünteesil süsiniku allikana HCO3- iooni. Võime kasutada vaba CO2 või karbonaatiooni on vähestel vetikarühmadel. · Vete hapestumisel (happevihmad) muutub vetikakoosluse liigiline koosseis. Võimust võtab tativetikas. Biomass langeb - läbipaistvus suureneb (vesi katsudes libe, limane). Levib kergelt pruunides vetes, happelises ja org aine rikkas. · Kaovad vesikirbulised (ei suuda koorikut moodustada, see on kala põhitoit) · Kõrgem taimestik (luga - Juncus) ja turbasamblad pääsevad võimule 5 · Kaovad vähid jt. vähilaadsed, limused, kalad (angerjas kõige taluvam nii soolsuse kui
annaabi.ee 
