Fašistlike ideoloogiate üldpõhimõtted
Siiski
jäi selle liikumise mõju Briti ühiskonnale napiks (Stevenson & Cook 1994,
218).
Teine fasismi sugemetega rühmitus National Fascisti eraldus eelmisest
1920. aastate keskel. Selle liikmeskond oli samuti napp ja tegevusala
piiratud valdavalt Londoniga. National Fascisti ülesehitus sarnanes juba
märksa rohkem Itaalia fasistliku partei omaga.
Kolmandat fasistlikku liikumist, Imperial Fascist League'i (I.F.L) juhtis
ja rahastas Arnold Leese, veterinaarkirurg ja endine British Fascists
liige. Alates 1929. aastast andis I.F.L. välja ajalehte The Fascist. Ka
selle organisatsiooni liikmeskond oli kasin ega ulatunud kunagi üle
tuhande. I.F.L.-i omapära võrreldes varasemate fasistlike liikumistega oli
selle tuntav antisemiitlik suund.
Ühelgi neist kolmest grupist polnud Suurbritannia sisepoliitikale
märgatavat mõju. Neid vaadati kui veidrike liikumisi, kes ei äratanud oma
tegemistega isegi politsei tähelepanu.
1930
annaabi.ee 
