Rahvuslik liikumine
õpikud,
tuupimine, umbkeelsed õpetajad. Maal loodi 5-aastased ministeeriumi-koolid.
1890 jätkus hariduse edenemine, esmakordselt saavutati noorte täielik kirjaoskus.
Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue.
1906 lubati asutada emakeelseid erakoole, tööd alustas Eesti Noorsoo
Kasvatuse
Seltsi Tütarlaste Gümnaasium.
1870ndatel loodi esimesed kutsehariduskoolid - tehnikakool, merekool.
Eestis sai kõrgharidust omandada Tartu Ülikoolis, Tartu Veterinaariainstituudis,
Mihhail
Rostovtsevi Tartu Eraülikoolis ja Anton Jassinski Tartu Kõrgemal Nais-kursusel.
Oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osakaal.
Teadus
Peamine teaduskeskus oli Tartu ülikool, seal töötas rida rahvusvahelise mainega
teadlasi:
Carl Schmidt - füüsikaline keemia, Aleksander Schmidt - verefüsioloogia uurija,
Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja Grewingk.
Seoses venestusega lahkusid paljud sakslased ning teadustegevuses saabus
mõõnaperiood
annaabi.ee 
