"veterinaararstiks" - 1 õppematerjal

Kuno Ojala mälestused 1950-ndatest

kutsuti direktori juurde, kus ta üle kuulati. Kogu krempel käis selle üle, et eelmainitud poisid olid lugenud Albert Kivikase romaani „Nimed marmortahvlil” ning hiljem kokku saades selle üle arutanud. Kunol polnud sellega mingit pistmist, kuid see väike ülekuulamine direktori kabinetis tollal sai hiljem takistuseks välismaale reisiloa saamisel. Ta lõpetas kooli 1950.aastal ning aasta hiljem asus Eesti Põllumajanduse Akadeemias veterinaararstiks õppima. Küsides Kuno käest, mis tunnete ja mõtetega võimu suhtes ta EPAsse õppima asus, siis vastus on üpris tüüpiline tollele ajale ilmselt – kodust, vanematelt kuuldu tõttu igatses ta Eesti vabadust, kuid teadis, et avalik vastuhakk võimudele ei too kaasa head. 1 wikipedia Ta ei olnud kõige rikkamast perest pärit ning soovis lihtsalt eluga hakkama saada. Ta mainis, et Stalini surm oli talle kergendustunne ja kuidas ta oma koolikaaslastega