Vesuuvi 79. aasta purse
kõrgus on 1281 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja see on 200 meetrit sügav.
Vesuuv on kihtvulkaan. Lisaks sellele, et Vesuuv on Euroopa üks suurimaid
vulkaane, on see ka ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Kihtvulkaanid
purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat,
seepärast ka vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega.
Ajalugu
24. augustil 79. aastal kell 13:30 toimus üks kuulsamaid Vesuuvipurskeid
siiani. Peale seda on Vesuuv pursanud umbes kolmel tosinal korral (teadaolevalt
aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694,
1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861,
1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944).
Purskele eelnev ja purske algus
79. aasta purskele eelnes mitu päeva geoloogilisi nähtusi. Olid väikesed
maavärinad, nagu ka oluline muutus lähedal asuvate jõgede-ojade voolukiiruses
ja veetasemes
annaabi.ee 
