EESTI KIRJAKEEL 17.-18.sajandil. Vana kirjaviis
(tõlkija ja avaldaja August Wilhelm Hupel)
§
nõuanded nii inimeste kui loomade ravimiseks, tervishoiuks,
ravimteede kasutamisest, hügieenist jne,
§
hulgaliselt rahvapärast sõnavara haiguste, taimenimede jne kohta
(süggelissed, rouged, warsa kabjad, tomikas `toomingas`).
1780 (täiend trk 1818) ,,Eesti keele õpetus mõlema peamurde jaoks" (A. W.
Hupel) nii põhja- (lähtub A. Thor Hellest ja Vestringist) kui lõunaeesti keele ( Otepää
pastori J. Chr. Claire käsikirjalisest lõunaeesti keele grammatikast) grammatika
§
esmane murdejaotus,
§
eesti ja soome keele seose väljatoomine
§
19. saj lõpuni suurim eesti keele sõnavara kogu.
Ilukirjanduse algus
o
Jutukirjanikud (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto
Reinhold von Holz, Johann Wilhelm Ludwig vo Luce) jätkasid 18. sajandi algul