07.07 ja ka 21.12.12 ja on kindlasti ka varem arvatud. Noorte kohapealt võin kindlalt öelda et pole olemas põlvkonda mille käitumist ei ole vanemate poolt hukka mõistetud alati on arvatud et nüüd on tulevik hukkas kui mingi järjekordse uudse asjaga välja tullakse. Elus esineb nii draamat, komöödiat, tragöödiat. Need olukorrad on loomulikud tihtipeale põnevad ja kaasakiskuvad. Inimesed on juba pikka pikka aega juttu vestnud. Alustades jahikägu kirjeldamiseks koopaseina abil lõpetades uuemate filmidega. Jutu vestmine sai alguse ju tahtmisest et ka teised kogeksid põnevat ja huvitavat mida sa nägid, aga kui nägime kuidas teised meid kiitsid hakkas see meeldima ga alati ei lähe ju hästi. Inimesed hakkasid juttu põnevamaks ja uhkemaks tegema, et saada rohkem tunnustust ja kiidusõnu. Inimese välja mõeldud tekst ja jutt võib olla väga tõetruu ja kaasakiskuv kuid
Agnes märkas nüüd alles, et Gabriel kerjaja kuube kandis; tal oli kepp käes ja kott kaelas. «Kas niisugusele kerjajale ka keegi almust peaks andma?» mõtles Agnes kaheldes. Ta lükkas eesriidg kõrvale ja kummardus pisut aknast välja. Nende pilgud juhtusid kokku. Nad noogutasid teineteisele pead. Rohkem ei olnud esiotsa kummalegi vaja, selle ühef pilgu ja peanoogutusega olid nad üksteisele kõik selgeks teinud, pika jutu ara vestnud. Gabriel kargas kärmemalt ja kergemalt kui õige kerjaja kõhus trepiastmetest üles ja koputas kõrgesti võlvitud majaukse pihta. Natukese aja pärast hüüdis ümmardaja hääl ukse tagant: «Kes seal on?» «Vaene sant, palun jumala pärast tükikese leiba,» oli vastus. Agnes kuulis, kuidas uks lahti keerati. «Oh sina laiskvorst!» hurjutas tüdruk. «Suur terve, tugev mees -- kas sul häbi ei ole kerjata?» «Ara kurjusta, kena neiu,» meelitas Gabriel, «kurjus ei sünni inglitele