Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid
Ta kirjutas alati jidiši
keeles, aga osales kõigist oma teostest ingliskeelsete tõlgete tegemisel. Keelevalikut põhjendas ta sellega, et tema
kirjutab vaimudest, ja jidiš on vaimude keel. Elu kujutab ta ilustamata, tema lugude mehed on enamasti
mitmenaisepidajad, naised kergesti ostetavad, tema romaanide sõjaeelne Poola kubiseb juudi joodikutest,
hooradest ja mitmesugustest fanaatikutest – stalinistidest, trotskistidest ja fanaatilistest sionistidest. Võib-olla
siiraim on tema vestmistoon autobiograafilise põhjaga romaanides „Väike poiss Jumalat otsimas“ (1976), „Noor
mees armastust otsimas“ (1978) ja „Šoša“ (1978). Viimase teemaks on noore kirjaniku armastus vaimupuudega
neiu Šoša vastu 2. maailmasõja eelses Varssavis. Ehkki tal on mitmeid armukesi, võtab noormees neiu
kaastundest naiseks, et teda hullemast väärkohtlemisest päästa. Lõpuks sureb neiu haigusesse ja noormees