Sotsiaalpedagoogika
kõrvale, siis ma pääsen tähelepanust. Keeruline rühm, kelle probleeme
märgata ja neid aidata.
Kuidas last aidata? Kuidas selgeks teha, mis selle käitumise taga on? Kui tunned
last, saab mingi eesmärgi selgeks teha. AGA: väldi miks-küsimusi, see on täiesti
mõttetu!
Konkreetsete küsimuste esitamine, et tõsta õpilase teadlikkust tema
võimalikust käitumiseesmärgist (Dreikurs):
,,Kas sa tead, miks sa ...?" vestlussituatsioon enne juba loodud, nt
lapsega laua taga teed juues. Kui sul juba teada, msi toimub, siis lapsele
tuleb jätta mulje, et arutad temaga koos. Tgelikult ju laps teabki, mis
temaga toimub, ise kõige paremini. Tihtipeale aga vastuseks õlakehitus,
nagu oleks lapsel suva.
,,Kas ma võin oletada, miks sa....?" ükski laps ei ütle, et ei või, tihti jälle
see õlakehitus: ütle siis kui tahad
,,Kas võib olla, et ....