ALEKSANDR SERGEJEVITŠ PUŠKIN
sellega leppida.
Oodis "Priius" kirjeldab Puskin öist Peterburgi ja mahajäetud tsaarilossi, mis sai isevalitsuse
kukutamise sümboliks. Nagu Hüvanguliidu liikmed, eitas ka Puskin isevalitsuse despotismi ning
ülestõusnud rahva vägivalda. P. nägi väljapääsu ranges seaduslikkuses, mis kaitseb vabadust nii
türannide kui rahva vägivalla eest.
Lisaks eelnevatele paistis Puskin juba tol ajal silma oma teravmeelsete epigrammidega. Lisaks
hiilgavale vestlusandele ja heale jutustamiskunstile oli ta ka poliitiliste epigrammide meister.
Seltskonnas levisid tema teravad epigrammid tsaar Aleksander I-st ja tema soosikutest ning tegid
Puskini nime aina kuulsamaks.
Puskini poliitiliste luuletuste hulgas, mis tema eluajal trükki ei pääsenud, on eriline koht luuletusel
"Tsaadajevile", mis väljendab veendumust, et Venemaa ärkab kord unest ja hävitab vägivalla, mis
sel ajal Venemaal võimutses.
4) Pagendus Lõunas (1820 1824; 21. a 25. a)