Taani raamatukultuur
läbi maakoore ma sisemikku ja külastab seal mitmesuguseid fantastilisi maid, karikeerides
neis üksikute Euroopa riikide siseolusid, riigikordi, usulisi vaateid.
Ta teaduslikus töös ajaloolasena väärib esikohale tõstmist 3-köiteline (1732-35) ,,Taani riigi
ajalugu" (vanemast ajast kuni 17. Saj. lõpuni). Valgustusaja vaadetega mehele omaselt
keskendub tema peamine huvi eestkätt uuemale ajale. Ka populaarfilosoofina on ta olnud
tegev, arendades vabas, vestlevas, Montaigne'i laadi meenutavas stiilis oma vaateid usust,
sallivusest, elutarkusest jne. ,,Moraalsed mõtted" (1744), ,,Epistlid" 5.k., (1748-54).
18. saj. läheb seega üsna algusest peale peamiselt Holbergi tähe all. Kaasaegsetest ei võrsunud
talle väärilisi sugulussuurusi ega ka vastaseid, sest Taanis valitsev õhkkond ei soosonud seda.
Neist, kes ei kuulunud tema antud mõttesuunda on silmapaistev alles tema elu lõpupoole
annaabi.ee 
