Haapsalu vaatamisväärsused
Götte juhtimisel juba samal
aastal. Raudtee valmis kahe aasta pärast ning avati liikluseks 1. novembril
1905. Insener Götte poolt valiti ka koht rajatavale jaamahoonele.
Erinevalt Venemaal valitsenud tavast ehitada raudtejaamad tüüpprojekti
järgi, telliti Haapsalu jaamahoone jaoks originaalkavand. Seejuures
rõhutati Haapsalu kui kuurortlinna tähtsust ja vajadust vastu võtta Vene
kroonitud päid. Jaamahoone projekt koostati Peterburis
arhitektuuriakadeemik K. Verheimi ja insener V. Vestfaleni poolt. Ehitustöid
alustati 1905 ja lõpetati 1907. aastal.
Hoone koosneb neljast osast — reisijatehoonest, Imperaatoripaviljonist,
neid ühendavast katusealusest ja 216–meetri pikkusest kaetud perroonist.
Haapsalu vaksal on linna üheks omapärasemaks hooneks, mille
puitpitsiline historistlik ehituslaad on saanud eeskujuks nii mõnelegi teisele
supellinna esinduslikule majale.
Jaamahoone on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.