Liivimaa Ordu
kõrgmeistrile, saavutas pärast Saksa Ordu nõrgenemist 1459 tegeliku sõltumatuse,
täielikult iseseisvus 1525 (pärast Saksa Ordu Preisimaa valduste sekulariseerimist).
Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kes
resideeris esialgu Akkos, aastatel 12911309 Veneetsias, 13091457 Marienburgis,
seejärel kuni 1525. aastani Königsbergis, hiljem (Saksa meister Saksa ordu
administraatorina) Mergentheimis. Liikmeskond pärines enamasti Vestfaallist või
Reinimaalt, harvem mujalt Saksamaalt. Preisi ja Liivimaalt pärines vaid üksikuid
orduvendi, nende hulgast on teada ka üks liivlane, Ykemele. Liikmeskond pärines
enamasti Saksamaalt, sellesse kuulusid vandetõotuse andnud rüütelvennad (16.
sajandi alguses 400500), preestervennad (vaimulikud) ja nn poolvennad (teenijad,
käsitöölised). Rüütel- ja preestervennad kandsid Saksa Ordu rõivastust (musta ristiga
valget hõlsti), poolvennad halli rüüd