Kirjanduse eksam
Hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Kirjanik läheneb
realistlikule kujutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilis-
sümbolistlikust põhialusest. Gailitist kui novellistist annavad ülevaate "Kogutud
novellid" I-III (1940-1942).
Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb "Siuru" perioodi ja 20. aastatesse. Selle
paremik on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" (1919) ning "Aja
grimassid" (1926). Vesteis käsitleb ta peamiselt kirjandus-, kunsti- ja kultuurielu
probleeme. Ühes oma kuulsamas följetonis "Sinises tualetis daam" (1919) pilab Gailit
Marie Underit ja Artur Adsonit ning nende kaudu kogu ilutsevat ja boheemitsevat
kirjandust.
Romaaniga "Toomas Nipernaadi" (1928) tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse
romantilise seikleja tüübi. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud
hulkuriromaanid. Teose sisuks on Nipernaadi ühe suve rännakud ja seiklused