Rooma naine
abielluda ehk pidid jääma vallaliseks. Peale seda aega ei keelanud seadus neil abielluda ega
peret luua. Nad võisid oma ameti maha panna ning suunduda tavaellu. Pühamus elamise ajal
sooritasid nad riitusi ja ohverdamisi, mis seadus neile ette oli näinud. Esimene kolmandik
vestaali ajast pidi nad õppima kombeid ja riitusi, teine kolmandik nägi ette nende sooritamis
igapäevaselt ning viimased kümme aastat olid and kohustatud andma oma teadmisi edasi ning
õpetama uusi vestaale. Vestaalidel polnud vaja ametlikku eeskostjat, vaid nad olid iseseisvad.
Neil oli eesõigus luua oma testament juba varakult. Vesta neitsid eraldati oma peredest
täielikult ning isegi haigestumise korral polnud neil luba sinna tagasi minna. Vestaalid valiti
välja juba lapsena ning nad said kõrget palka. On arvatud, et nad kasutasid oma raha poliitika
mõjutamiseks ning seega oli neil ka poliitiline roll. (Setälä 2001: 114-116)