Rooma naine
Vestaalide elupaigaks oli pühamu, kus meestel polnud õigust ööbida, küll aga oli seal lubatud
päeva ajal käia. Vesta neitsid elasid seal kolmkümmend aastat ilma et oleksid tohtinud
abielluda ehk pidid jääma vallaliseks. Peale seda aega ei keelanud seadus neil abielluda ega
peret luua. Nad võisid oma ameti maha panna ning suunduda tavaellu. Pühamus elamise ajal
sooritasid nad riitusi ja ohverdamisi, mis seadus neile ette oli näinud. Esimene kolmandik
vestaali ajast pidi nad õppima kombeid ja riitusi, teine kolmandik nägi ette nende sooritamis
igapäevaselt ning viimased kümme aastat olid and kohustatud andma oma teadmisi edasi ning
õpetama uusi vestaale. Vestaalidel polnud vaja ametlikku eeskostjat, vaid nad olid iseseisvad.
Neil oli eesõigus luua oma testament juba varakult. Vesta neitsid eraldati oma peredest
täielikult ning isegi haigestumise korral polnud neil luba sinna tagasi minna. Vestaalid valiti