Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
Kuid Vesuuvi uinus ja ärkas uuesti alles 1906. aastal. Vesuuvi aktiivsus suurenes
tegelikult juba 1905. aasta varakevadel. Aja jooksul pursked sagenesid ning nendega
kaasnenud maa-alused tõuked, kivirahe, tuhavihm ning kuumad gaasid ohustasid
observatooriumi töötajaid. Vesuuvi kirdenõlva lähedal paiknevad külad mattusid tuha
alla. Purunes ka uudishimulikke kraatri servale toimetatud ripptee. Kuid massiivne
observatooriumihoone jäi terveks. 18. aprillil 1906 hakkas Vessuv uuesti purksama,
kuid juba kesköö paiku muutus purse nõrgemaks ning gaasid hakkasid hajuma.
Vesuuv rahunes täielikult alles järgmise kuu alguses ning taevas selgines. Alles siis
selgus kogu kahju, mis oli suurim pärast 1631. aasta purset. Pompei linn ja teised
asulad rannikul olid jäänud terveks, kuid terve rida Vesuuvi põhja- ja idajalamil asuvaid
külasid oli mattunud vulkaanilise purskematerjali alla. San Giuseppe kiriku katus