Vana-Venemaa ajalugu
geenius. Omas ajas seda ei pandud teeneks (pidi nõuka Vmlt lahkuma, läks Läti Ülikooli 1944ni seal). Läti
kontekstis Roberts Vippers. 30ndatel sai ametlikuks see raamat, tunnustati. 1943 sai uuesti Moskva ülikooli
professoriks, tunnustati.
1945- I seeria Ivan Julma film. II seeria ei tulnud Stalini meelejärgi, alles 1958.a linastus.
Kas sahtlisse kirjutati Ivan Groznõi kohta. Ühte päevikut pole siiani avaldatud. Vessinovski (?), alles 60ndatel sai
avaldada tema asju.
60ndatest olud muutusid kergemaks. Vene ajalookäsitlus liberaalsem, I.Julma kohta kriitilisemad taas. Riiklik
ideoloogia ja võimuideoloogia koos. Grosznõi kui tugeva riigi rajaja, teda ka kanoniseerida (ametlikud kirikud
tagasi lükanud, põhjuseks, et lasi pühakuks kuulutatud metropoliidi ära tappa).
Obritsina oluline Vm jaoks, et poleks muidu Vene riiklust (juudid ja vene heitijad kukuvad), ka rahvust jms.