"Anne Boleyni õnn ja hukk" - Robert Widl
Anne torkab kuidagi silma. Sellega, kuidas ta näiliselt osavõtmatult täidab oma
kerget teenistust õukonnas, olgugi et selle osavõtmatuse maski taga näib ülimalt ärgas
silm, ülimalt ärgas süda juba midagi ootavat. Aga mida siis ?
Sagedasti hiilib hoovipreili silme all ringi üks noorhärra, jäädes harva silma
kuningannale, kes enamasti kusagil nisis päevavalguse käes tikib ühe või kahe
vanema õuedaami seltsis kas siis altarikatet või vesperikuube või kaunistab vilunult
oma abikaasa puhtast siidist särke.
Anne'i elavad, ülierksad silmad avastavad noormehe kohe. Too on pikk ja peenike
nagu piitsavars, natuke kõlkuv oma veel lihvimata liigutustes...
Elavad ja ärksad pole mitte ainult Anne'i silmad, vaid ka tema mõistus...
Anne'il on küllaldaselt tundlikkust ja erootilist taju, et juba mõne päeva pärast
kindel olla, et see norsand tuleb tema pärast ja näib olevat huvitatut temast.
Aga kes ta on?
annaabi.ee 
