Tuglase novellid
Juba loo alguses on näha, et
mõlema noore vahel midagi on, sest kui Kustas mandunudlt lõppeks Maali juurest lahkuma
hakkab, kuna Maali kuidagi Kustase palvetele teda sisse lasta ei vasta, hüüab Maali Kustase enda
juurde tagasi. Sellest sammust saab novelli murdepunkt. Kustas aga hakkab kohe Maalile järsult
lähenema, mida tüdruk vältida püüdis. Nad ajavad teineteist taga, kuni veskini, kuhu Maali end
lukustab. Armastus aga ei küsi hinda ning sulane Kustas jääb veskiukse taha ootele, lootus pole
kadunud. Asjad kulgevad sinnani, et Maali ütleb viimaks välja selle, mis niigi selge tundus:
Kustas on neiule alati meeldinud, saati, et ta juba ennast piisavalt vanaks peab, on ta alati endale
kedagi Kustase sarnast soovinud, kes teda hoiaks ja armastaks, südamest. Nii saigi kass lõpuks
hiire kätte, kuid Maali polnud Kustase jaoks enam saak, vaid väärtuslik aare, mis end püüda lasi,
et järjekindlale kütile osaks saanud saak magusamini maitseks.