Lahmuse Mõis
viinamüük, milleks kulus pool viljasaagist ja kogu kartul. Praaga läks härgade söödaks ja liha
müüdi linnadesse. Nii on teada, et 1680. aastal oli Eestis tuhat kakssada kõrtsi, XVIII sajandi
lõpuks üle kahe tuhande. Õlle- ja viinatootmine oli talupoegadel rangelt keelatud. See oli
mõisa õigus ja maksuvaba tulu. Kõrtsmik oli mõisa müügiesindajaks, kes meelitas talupoegi
vilja vahetama viina, soola ja raua vastu. Mõis sai tulu ka talupoegadelt võetavast
naturaalandamist ja veskitest. Talupoegade koormised olid: rakke- ja jalapäevad, vooris
käimine: vilja, viina, palkide vedu, ehitusmaterjali, lubja, savi, kivide, heinte vedu, jne.
18. sajandi lõpul korraldatud hingeloenduse käigus selgub, et väikese Lahmuse mõisa
teenijaskond küündis 37-ni, mida on märkimisväärselt vähem kõrvutatuna Polli mõisa 104
inimesega. Mõisatel läks tõesti hästi, sest 1766. aastal kaotati Venemaaga tollipiir ja see lubas
annaabi.ee 
