Otepää kõrgustik
1 km2 kohta
tuleb siin umbkaudu 300 m pikkune oja- või jõelõik. Kõrgustiku suuremad jõed (Väike-
Emajõgi, Elva jõgi, Ahja jõgi, Pühajõgi) algavad järvedest ja soodest väikeste ojadena, mis
looklevad küngastevahelistes nõgudes või on kraaviks õgvendatud.3 Kõrgustikult laskumisel,
kus jõed osalt on endale uuristanud pinnakattesse sügavad sälkorud, osalt aga kasutavad
aluspõhjasse lõikunud ürgorge, on nende lang suur. Jõgesid paisutavad siin arvukad
veskitammid ja neil on kujunenud paisjärved.
Mullastik
Peamiselt vahelduvast pinnakattest ja reljeefist tingitult on Otepää kõrgustiku mullastik kirev
nii levikult kui erimiliselt koosseisult. Suurem osa kõrgustikust kuulub erodeeritud kamar-
leetmuldade valdkonda, kus erodeeritud muldade ja pealeuhtemuldade (deluviaalmuldade)
osatähtsust põllumuldade hulgas hinnatakse 70%-le. Kõrgustiku ida- ja kagupoolne ääreosa
jääb keskmiselt ja tugevasti leetunud kamar-leetmuldade valdkonda