Metsamaja asub Meenikunno maastikukaitsealal. Joonis 4. Päikeseloojangu maja. 1.7. Võhandu jõe ürgorg Võhandu jõe väärtuslik maastik asub Põlva maakonnas, Veriora ja Räpina vallas (vt joonis 5). Väärtuslikul maastiku alal Leevist Reoni on jõe kaldad kõrged ja kallastel kasvav mets varjab vaated maastikule.. Maastikukaitseala moodustab jõe ürgsem ja huvitavam osa 12 km pikkuses ja mõlemast kaldast 300 m ulatuses – Leevi veskipaisust Reo sillani. Ürgoru veerud moodustavad paljudes kohtades kuni 90° kaldega Devoni punase liivakivi 15-20 meerti kõrguseid paljandeid. Kokku on moodustunud 38 paljandit. Kohalikud kutsuvad neid müürideks. Suuremad neist on Põdramüür 16,2 m, Viira Veskimüür 16,5 m, Sõatarõ müür ja Klamatumüür ja kõige kõrgem Tsirgumüür 17,1 m. Koopad jõekaldal kannavad samuti rahvapäraseid nimesid nt: Vokiniidu koobas, Väiku-Sõatarõ ja Põrguhaud. (Põlvamaa maastikud 2005:39)
säiliv niiskusvaru. Samas võib ka niiskuslembeste liikide hulgas leida ka kuivemate kasvukohtade taimi. Luhaniitudel kasvab tarna, aruheina, kaseheina, maarjaheina jt. Jõe rahulikes sootides leidub vesiroose, lamminiitudel õitseb kevadeti kullerkupp. Vesiroos 6 Majandustegevus Võhandu jõe peal korraldatakse kanuumatke. Jõe ürgsem ja huvitavam osa Leevi veskipaisust Reo sillani on võetud looduskaitse alla. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Looduskaitseala eesmärk on säilitada ürgorgu maastikulises tervikus ja kaitsta devoni liivakivi paljandeid. Kaitseala alguses on jõgi väga kiire. Jõeorg on kitsas (100-200 m) ja kohti kuni 30 m sügav. Paljud kärestikud ja aluspõhja paljandid, eelkõige Põdramüür kui kauneim Võhandu liivakalju, on suureks elamuseks paadimatkajale
annaabi.ee 
