Friedebert Tuglase novell "Suveöö armastus"
et Kustas veel seal oli. Ta ei lasknud sulast ikka sisse ning käskis endiselt Mari juurde minna. Lõpuks
tõusis Kusta vihaselt ja ütles, et läheb lauda peale. Vaevalt oli ta paar sammu astunud kui tüdruk pea
ukse vahelt välja pistis ja küsis kas ta tõesti sinna läheb. Poiss peatus ning läks tagasi aida varju. Maali
puikles ikka vastu ja lubas nina ees ukse kinni lüüa. Nad vaatasid pidevalt teineteisele otsa ning poiss
istus veskikivile ja tüdruk laskus künnisele. Maali heitis talle pidevalt ette, et teab mida poiss
tegelikult tahab. Korraga tundis Kustas endas jõudu ja tõmas Maali soojast pihast kinni ning surus
huuled selle suule. Ta haaras Maali sülle ja astus aita. Ta tahtis tol hetkel tüdruku lausa puruks
pigistada. Maali rabeles vastu, kuid väsis. Õled kahisesid voodis, kuid siis revis Maali end lahti ja
tormas õue. Ta mõtles, et miks poisid küll niimoodi armastavad. Maali jooksis edasi ja üle õla