Lydia Koidula "Tammiste küla veskitondid"
Ehitati uus veski mis poole
väiksen ja näotum. Nii käis kivimölder vanades põlenud majades kodukäijaks. Mitte üks
talunik ei pistnud oma sõrme sinna kus see mees käinud, ei tahetud tontide küüsi sattuda.
Tammiste Riinu uskus ka Kiviveski tonte. Küünlakuu öösel tõmbas Riinu hirmuga palaka üle
pea. Miina tuline sõna Hinnu kohta hakkas tõele vastama. Riinu üritas oma mõtteist lahti
saada, arvates et ta on liiga vana. Pühapäeval ütles veskieit tütrele, et ta pangu Hinnu
lõunasöök ahjuauku sooja, et nad lõunaks tädi juurde ja seal võib kauem minna. Ema käsk
sai ruttu täidetud. Eit ei andnud tütrele tööga aega külas käia. Ta tahtis Anniga väga kokku
saada, Ann oli ju ka mõisas korratüdrukuks olnud kus need tarkused ometi alati käepärast
olid. Miina südant vaevasid imelikud unenäod. Ilus taline ilm, ema ja tütar läksid
kirikusse.Kiviveskist möödudes käisid Riinul judinad üle kere. Eit kiirustas suurema
annaabi.ee 
