Soome-ugri rahvakultuur
kagurannikult Valgjärveni. Neil olid kaubasidemed varjaagidega (Staraja Ladoga, Beloozero) ning nad osalesid Kiievi
Russi loomisel. Selles riigis pääses domineerima vanavene keel ning vepsa eliit ilmselt slaavistus. I ja II aastatuhande
vahetusel liikusid vepslased põhja poole, üle Sviri (vepsa Süvar´) jõe. Saame põhja poole surudes segunesid vepslased
karjalastega (tekkisid karjala keele aunuse ja lüüdi murre). Lõunas võis vepslaste asuala ulatuda Vesjegonskini tänase
Tveri oblasti kirdenurgas. Pärast 13. sajandit vepslasi enam ajalooallikais ei mainita. Nad integreeriti Vene riiklikesse
struktuuridesse (Kiievi Russ, Novgorodi feodaalvabariik, Beloozero vürstkond, Moskva suurvürstiriik) ja tasapisi said
neist õigeusklikud. Vepslastest said riigitalupojad, lõuna pool mõisatalupojad, kes tegid alet, harisid oma põllulappe,
püüdsid kala ja tegid käsitööd. 18
annaabi.ee 
