EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
Viimase viie aasta jooksul on paljud Eesti kalakasvatajad investeerinud vee
korduvkasutusega suletud kalakasvatusrajatiste rajamisse, luues sellega võimaluse
kasvatada ja pakkuda toodangut aastaringselt. Kalakasvatusrajatise ehitamisest kuni
toodangu saamiseni kulub mitu aastat, mis nõuab mahukaid käibevahendeid. Selle
pika tootmistsükli ajal peab vesiviljelusega tegeleval ettevõtjal olema ka vee
erikasutusluba, mille kehtivust peab pikendama iga viie aasta möödudes. Samuti
peavad mõned vesiviljelustootjad, kes jäävad Natura 2000 piirkonda, arvestama
täiendavate keskkonnanõuetega.
Eesti vesiviljeluse moodustavad kolm tegevusvaldkonda: kaubakala kasvatamine, kala
kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks ja vähikasvatus. Eestis on
2012. aasta seisuga umbes 24 suuremat kala kasvatamisega tegelevat
vesiviljelusettevõtet ning lisaks veel 16 vähikasvandust. Väiksemaid kalakasvatajad,
kellest osa on ka registreeritud kalakasvatusettevõtetena, on Eestis ca 200. Nende