Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Kuna Kesk-Prantsusmaa oli lainjama reljeefiga kui Itaalia, ei olnud kerge rajada suurejooneliste
veemängudega nõlvakutel asuvaid terrassaedu. Prantslased aga veest loobuda ei tahtnud,
nõnda leidsid nad enda jaoks teise lahenduse - vesi oli ka laiades kanalites ja tiikides piisavalt
atraktiivne, lisaks loodi purskkaeve. Kasutati ära lossi ümbritsenud vallikraavid, neid osaliselt
laiendades. Tiikides kavatati ka kalu ning nendel korraldati vaatemänge, nt vesiturniire.
Üheks esimeseks, kus soine madalik kujundati järveks ning vallikraav ühendati üldise
kompositsiooniga, oli Fontainebleau. Sealt alates muutub tiikide ja kanalite süsteem
populaarseks ja saab prantsuse aedadele omaseks. Suurte veekogude rajamise eeldusteks, juhul
kui looduslikud järved või jõed puudusid, olid geograafilised tingimised - soine ala, kõrge
põhjavesi või hõlpsasti kaevatav pinnas.