LÄÄNE-EESTI VETE LESTA
Ka Chironomidae (surusääsklaste) larve leidub hiljem
vaid vähestel isenditel. Tähtsamaiks toidukomponendiks saavad paljudes kohtades
Amphipoda kirpvähilised Bathyporeia (pôlvikvähk) lahtise, peene liivapõhja elanik ja
Pontoporeia affinis (tavaline harjaslabalane). Alates kolmandast-neljandast aastast
hakkavad etendama olulist osa juba karbid (Bivalvia). Ilmub samuti merikilk
(Mesidothea entomon).
Üleminnes 7-ndale ja 8-ndale eluaastale kaovad kirpvähilised, vesiteod. Toit muutub
üksluiseks. Domineerivad kôrge esinemissagedusega Macoma baltica ja Mesidothea.
Kôvemal pôhjal etendab Mytilus edulus (söödav rannakarp) olulist osa. Uudsena saab
toiduvalikus tavaliseks ka kala (ogalikud, mudilased, räim, kilu).
Kooskõlas toiduvaliku enam järsemate muudatustega kala teatud vanuse ja pikkuse
juures, vôime siinsete lestade elus peale metamorfoosi eraldada kolme pôhilist etappi,
mis on seotud kala vertikaalse levikuga.
1. Ranna madalvee ajajärk
annaabi.ee 
