Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Tõepoolest ei näinud?" imestas Slopasev.
,,Aga mida siis?" küsisid poisid vastu.
,,Mulle nagu viirastus midagi," seletas õpetaja.
,,See oli Puskini vaim," vastati.
,,Ärge rüvetage oma rumalate naljadega õilsaima mälestust," ütles Slopasev nüüd ja algas oma
kõnet uuesti. Ei võtnud kuigi palju aega, kui ta sai oma kõnest pisarateni liigutatud. Aga siis
ilmus see nigel kuju haampalgi tagant uuesti ja vehkles oma valgete ihuliikmetega Slopasevi
vesistunud silmade ees, mida tõttasid nüüd katma ja hõõruma mõlemad käed korraga.
,,Ometi hakkab see jälle," lausus ta siis endamisi.
,,Mis hakkab jälle?" küsisid õpilased.
,,Teie ei saa sellest veel aru, lapsed, teie pole veel sinnamaale elanud," ütles Slopasev nukralt.
,,Meie saame kõigest aru, kui teie seletate," vastasid poisid.
,,Ei, ei, lapsed," ajas Slopasev vastu, ,,enne Puskin, siis see."
Jällegi hakkas ta kõnelema, aga enam ta ei saanud endist ekstaasi ega meeleliigutust kätte,
annaabi.ee 
