tugevad tuuled sulatusprotsessi ja seadme üle puudub järelvalve. Teisalt paigaldades välisseadme liiga madalale ei ole sulatusvee äravooluks piisavalt ruumi ja talvel võib lumi peale tuisata. Paigaldades välisseadme katusele (eriti kaldkatusele) on seadet hiljem raske hooldada ja seadme üle puudub järelvalve, suuremad tuuled halvendavad sulatusprotsessi ja sulatusveest tekkiv jäämass lõhub katust, lumetõkkeid ja vihmaveerenne (jäämass võib kevadeks kaaluda kuni 1 tonn). Õhk-vesisoojuspumba tööpõhimõtte aluseks on termodünaamika II seadus, mis määrab ära iseeneslike protsesside suuna ning ütleb, et soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale. Küll aga saab soojust pumbata. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb: soe külmaaine suunatakse soojusvahetisse, kus ta omakorda loovutab soojuse radiaator- või põrandküttesüsteemile
2 energiatõhususarvu (ETA) klass E (energiatõhususarv 250 kWh/(m ·a)) ahikütte korral ja klass D (energiatõhususarv 200 kWh/(m2·a)) gaasi- või kaugkütte korral. Et saavutada paremat energiaklassi kui D, on vaja lisaks hoone piirete parandamisele ja mehaanilise ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisele muuta olemasoleva soojusallikas efektiivseimaks. Efektiivseima soojusallika all on mõeldud näiteks õhk-vesisoojuspumba paigaldamist. Soojusallika muutmine eeldab ka keskküttesüsteemi väljaehitamist või olemasoleva keskküttesüsteemi rekonstrueerimist, mis on tingitud temperatuurigraafikute erinevusest 249 võrreldes gaasi- või kaugkütte võrgu baasil saadava radiaatoritega küttesüsteemi soojuskandja temperatuurigraafikuga. Erinevate renoveerimismeetmete samaaegsel teostamisel koos olemasoleva soojusallika
annaabi.ee 
