Hiina rahvavabariik
püütakse neid vaid käputäis.
Igapäevane hiina toit on nii hea, et maiuspalu jahtiv gurmaan peab pöörama pilgu tõelisele
eksootikale, nagu röstitud siidiussid, talimelonivarred, viiest erinevast maost (kolm neist on
mürgised) valmistatud hautis, karukäpad, toored ahviajud, kääritatud ja roiskunud oamass,
valged tõugud, mida korjatakse riisiväljadelt ja millest valmistatakse omletti, praetud
vesiprussakad, "saja-aastased munad" (millel lastakse tõesti umbes kolm kuud seista, kuni
munakollane muutub roheliseks ja munavalge läbipaistvalt pruuniks siis on nad söömiseks
valmis), hane suguelundid, ninasarviku sarv, röstitud tuviajud, hautatud koeraliha ja
kantonlaste kuulus firmaroog Loong-foo-foong (Draakon-tiiger ja fööniks) toit, mis
valmistatakse maost, kassist ja kanapojast.
Hiina eriline delikatess on valge lihaga merikarbid abaloonid. Neid süüakse peamiselt