Eesti järved
kasutatavatest väetistest. Samuti on ka üheks probleemiks suurel hulgal
teostatav kalapüük.
Peipsi järves on täheldatud 115 liiki suurtaimi. Kogu järves on dominandiks
kaelus-penikeel. Kaldaveetaimestikus on peamine pilliroog. Peipsile on
iseloomulik ka arvukate soo ja niiskuslembeste taimede (nt soo-alss)
kasvamine ajutiselt vee alt vabanenud aladel. Haruldustest leidub Peipsis
5
nt vesi-naaskellehte, juus-penikeelt, väike penikeelt, mõru vesipipart,
punakat penikeelt, ahtalehist penikeelt, muda-lahnarohtu, ujuv-jõgitakjat.
Võrtsjärv
Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb
see alla Peipsile, olles seega Eesti suuruselt teine järv. Osa Võrtsjärve
valgalast kuulub ka Läti Vabariigile. Võrtsjärv piirneb kolme maakonna
(Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga-Jaani, Viiratsi, Rõngu,
Rannu, Põdrala ja Puka).
Järve pindala on 270 km2, aga valgala pindala on 3380 km 2
annaabi.ee 
