"vesipilved" - 1 õppematerjal

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

jääkristallid); w=0,1-0,5 g/m3, sademeid tavaliselt ei anna Kihtpilved ­ Stratus ­ St H=0,1-0,7 km; Z=0,2-0,8 km; põhiliselt veepiisad, harvem jääkristallid; mõnikord sajab uduvihma; w=0,1-0,5 g/m3 Kihtvihmapilved ­ Nimbostratus ­ Ns H=0,1-1 km; Z=mõni km; segapilved; laussadu; w=0,1-0,5 g/m3 Vertikaalse arenguga pilved Rünkpilved - Cumulus ­ Cu H=0,8-1,5 km; Z=0,8-1,5 km; vesipilved; sademeid ei anna; w=0,2-0,3 g/m3 Rünkvihmapilved ­ Cumulonimbus ­ Cb H=0,4-1,0 km; Z=mõni km; veepiisad (ülemine osa jääkristallid) Hoogsadu koos rahega; w=0,5- 2 g/m3 22. Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev).