Sõjajärgne maailm
Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid
jms), kuid USAl oli tollase maailma kõige võimsaim relv- tuumapomm. Stalin andis käsu
kiirendada oma tuumarelva loomist. NSV Liidu luurel õnnestus ameeriklastelt varastada
tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949.aastal katsetas NSV Liit
edukalt oma pommi.
1952.aastal katsetas USA senisest veelgi võimsamat relva- vesinikutuumapommi.
Järgmisel aastal lõhkas oma tuumapommi ka NSV Liit. Tegemist oli üsna hirmsa relvaga,
mille ulatuslikum kasutamine ohustanuks kogu maailma. Esialgu plaaniti tuumapommide
transportimist lennukitega, kuid 1950.aastatel hakati tootma kontinentide vahelisi
rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvade arendamisega
likvideeris NSV Liit oma maha jäämise tuumarelvastuses, Lääs oli aga oma kunagise
eduseisu minetanud