segud biovesinik - biomassist ja / või jäätmete orgaanilisest osast toodetud vesinik; puhas taimeõli õlikultuuridest pressitud, ekstraheeritud või muul viisil saadud keemiliselt modifitseerimata toor- või rafineeritud õli. [2] Puitkütused Puitpõhised kütused koosnevad põhiliselt tselluloosist, ligniinist ja hemitselluloosist. Ligniin on tänu oma suurele süsiniku ja vesinikusisaldusele kõrgema kütteväärtusega kui tselluloos ja hemitselluloos. Puit sisaldab vähesel määral ka tõrva, vaikusid ja fenoole. Puitkütuste elementaarosas on valdavalt kolm keemilist komponenti: süsinik C, vesinik H ja hapnik O, mis kokku moodustavad kuivainest umbes 99%. Puitkütuste lendosade sisaldus on 80 90%. Kütuse niiskusesisaldus on muutuv suurus, kasvaval puul tavaliselt vahemikus 40 60%, puidu kuivamisel saavutab ta küllastusoleku, ehk
1 Mha SRC = 4 Mtoe = 168,3 PJ = 46,8 TWh = 23,4 mln tm (Mm3) puitu, *SRC = kiiresti kasvavad kultuurid (ingl k. - short rotation coppices), eeldusel, et saak on 9 t kuivainet hektarilt aastas. P uit kui kütuste lähteaine, selle omadused Joonis 1. Puitkütuse koostis Puit, täpsemalt puidurakkude kest, koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist ja hemi- tselluloosist. Ligniin on tänu suurele süsiniku- ja vesinikusisaldusele kõrgema kütteväär- tusega kui tselluloos ja hemitselluloos. Puit sisaldab vähesel määral ka tõrva, vaikusid ja fenoole, mis peale puitkütuse põlemist teatud tingimustes võivad suitsu(korstna)gaasidest külmadele kütte- või korstnapindadele raskesti eemaldatavaid sadestisi moodustada. Puidu kui kütuse omadusi mõjutavad terve rida iseloomulikke tunnuseid. Need on kee- miline koostis (st keemiliste elementide süsiniku (C), vesiniku (H), lämmastiku (N),
annaabi.ee 
