Universumis on vesinik kaugelt levinuim element. Päikese massist moodustab üle poole vesinik. See moodustab ka suurema osa Päikesesüsteemi massist. Aatomituumade arvu järgi arvestatuna on vesinikku Päikeses 80%. Vesinik moodustab ka suurema osa Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni koostisest, mis Päikesesüsteemi vesinikusisaldust veelgi suurendab. Tohutute rõhkude juures Jupiteri ja Saturni sügavustes võib vesinik esineda metallilise vesinikuna. Tõenäoliselt on metallilise vesiniku osatähtsus taevakehades suurem, kui seni arvatud. Oletatavasti on elektrit juhtiv metalliline vesinik ka planeetide magnetväljade põhjuseks. 93% Päikesesüsteemi aatomitest on vesinikuaatomid. Funktsioon inimorganismis Inimese organism vesinikku lihtainest ei omasta, sest ta on inimorganismis biokeemiliselt inertne. Suures kontsentratsioonis sisse hingatuna on vesinik lämmatav; vesinikku sisaldavad gaasisegud, milles on piisavalt hapnikku, on
plasmaolekus vesinikust.[24][25] Universumis on vesinik kaugelt levinuim element. Päikese massist moodustab üle poole vesinik. See moodustab ka suurema osa Päikesesüsteemi massist. Aatomituumade arvu järgi arvestatuna on vesinikku Päikeses 80%.[26] Vesinik moodustab ka suurema osa Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni koostisest, mis Päikesesüsteemi vesinikusisaldust veelgi suurendab. Tohutute rõhkude juures Jupiteri ja Saturni sügavustes võib vesinik esineda metallilise vesinikuna. Tõenäoliselt on metallilise vesiniku osatähtsus taevakehades suurem, kui seni arvatud. Oletatavasti on elektrit juhtiv metalliline vesinik ka planeetide magnetväljade põhjuseks. 93% Päikesesüsteemi aatomitest on vesinikuaatomid. Väljaspool Päikesesüsteemi esineb vesinik ka hiiglaslikes gaasipilvedes. H-I-aladel esineb ioniseerimata molekulaarne vesinik. Need alad kiirgavad sagedusega umbes 1420 MHz, mis vastab 21 cm joonele. See kiirgus tuleneb koguspinni üleminekutest
plasmaolekus vesinikust. Universumis on vesinik kaugelt levinuim element. Päikese massist moodustab üle poole vesinik. See moodustab ka suurema osa Päikesesüsteemi massist. Aatomituumade arvu järgi arvestatuna on vesinikku Päikeses 80%. Vesinik moodustab ka suurema osa Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni koostisest, mis Päikesesüsteemi vesinikusisaldust veelgi suurendab. Tohutute rõhkude juures Jupiteri ja Saturni sügavustes võib vesinik esineda metallilise vesinikuna. Tõenäoliselt on metallilise vesiniku osatähtsus taevakehades suurem, kui seni arvatud. Oletatavasti on elektrit juhtiv metalliline vesinik ka planeetide magnetväljade põhjuseks. 93% Päikesesüsteemi aatomitest on vesinikuaatomid. Väljaspool Päikesesüsteemi esineb vesinik ka hiiglaslikes gaasipilvedes. H-I-aladel esineb ioniseerimata molekulaarne vesinik. Need alad kiirgavad sagedusega umbes 1420 MHz, mis vasta 21 cm joonele. See kiirgus tuleneb koguspinni üleminekutest
_ Elektrienergiat saadakse päikesepaneelides, kus toimeaineks on räni. 32 _ Tuuleenergia kogumine rannikul ja mäestikualadel. Liikumisenergia muudetakse elektriks. _ Geotermiline energia Aluspõhjas tekkiv ja kogunev soojus. Peamiseks soojusallikaks on pika poolestusajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores. 33 _ Vesinikuenergia Kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades. Tuulte perioodil tekkinud ülemäärane energia talletatakse veest saadava vesinikuna, mis põletatakse elektrija soojusenergiaks _ Termotuumaenergia Kütteaine deuteenium, mida rohkesti merevees, samuti triitium, mida saadakse liitiumist. Termotuumareaktsioonis ei teki radioaktiivseid aineid, küll aga muudavad reaktsioonis tekkivad neutronid radioaktiivseks Hüdroenergia vee potentsiaalne või kineetiline energia; _ taastuv energiaallikas, mida iseloomustab muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur.