kiiresti ülespoole liikuma, sest soe õhk on külmast kergem. Tugevates tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad hõõrdumisel elektrilaengu. Suuremate piiskade laeng on eelistatult negatiivne, väiksemate oma positiivne. Väiksemad ja kergemad piisad tõusevad kõrgemale, äikesepilve ülaosa on tavaliselt seepärast positiivne, alumine negatiivne. Suurem osa välgulöökidest toimubki äikesepilve erinevate osade vahel. 13.Kui suur jõud mõjub vesinikuaatomis prootoni ja elektroni vahel. F=q1*q2/4Pii*r ruudus*0 ühik [ c ruudus / N * m ruudus ] r= 5,3 * 10 astmel -11 m q1 = 1.6 * 10 astmel 19 C q2= -q1 C k= 9* 10 astmel 9 N* m ruudus / C ruudus F= -k [ e ruudus / r ruudus ] ( miinusmärk näitab et tegu on tõmbejõuga )
interfereeruma iseendaga. Kõrvale jääb kahtlus, et elektronid rühmitusid mingi omavahelise vastastikmõju ajel. 7. Kvantmehhaanilise oleku kirjeldamine Makroobjekti oleku antud hetkel võime defineerida välistingimuste ja kõikide sellele objektile iseloomulike füüsikaliste suuruste väärtuste kompleksi abil. Mikroobjekti korral aga niisugused kõikidele suurustele vastavad väärtuste kompleksid ei eksisteerigi. Näide: Isoleeritud vesinikuaatomis viibival elektronil on küll kindel energia ja kindel impulsimoment, elektroni kohakoordinaadil ja impulsil aga ei ole kindlat väärtust s t teostades seeria katseid koordinaadi määramiseks, saaksime iga kord isesuguse tulemuse, MLT 6004 Kvantmehhaanika 6 kusjuures need tulemused kuhjuvad teatud statistilise korrapärasusega. Seda statistilist korrapärasust nimetatakse koordinaadi tõenäosusjaotuseks.
annaabi.ee 
