jää assotsiaadid on sakilised molekulid ei saa üksteisele kuigi lähedale minna azuurse struktuuri tõttu - osaliselt ja kohati on struktuur lihtsalt tühi kui jää sulab, katkeb 10 % vesiniksidemetest ja molekulid liiguvad lähemale, aga VESI ON JÄÄST IKKAGI SUUREMA TIHEDUSEGA Suurte molekulide (valgud, ensüümd, nukleiinhapped jt.) puhul võib vesinikside tekkida ühe ja sama molekuli erinevate osade vahel - seda nim. molekulaarseks vesiniksidemeks. Tänu molekulisisestele vesinksidemetele on tekkinud näiteks: · valkude ja ensüümide struktuurid · DNA ja RNA primaarstruktuur DNA-l ja RNA-l on geneetiline info suhteliselt hästi kaitstud, kuna on tänu vesiniksidemetele suunatud sissepoole 11. Kasutatud kirjandus: U. Palm. V. Past. Füüsikaline keemia. Tallinn, "Valgus" 1974 H. Karik. Üldine keemia
3) kui substraadi kontsentratsioon on suur, siis k2 >> k1 x [S] —> v = k3 x [E] ja reaktsioon on substraadi suhtes 0. järku ning kiirus ei sõltu substraadi kontsentratsioonist. ! II variant 1. Vesinikside. ! Vesiniku aatomil on ainult üks s-orbitaal. Tänu sellele on ta võimeline moodustama täiendava side ühendites, kus ta on seotud endast oluliselt elektronegatiivsema elemendiga. Seda täiendavat sidet nimetatakse vesiniksidemeks. Näiteks: H2O molekulite vahel O-H side vee molekulis on tugevalt polaarne. Sideme ühine elektroonpaar on tõmmatud hapniku aatomi kui elektronegatiivsema aatomi poole. Vesiniku aatomile jääb osliselt vaba 1s orbitaal. See osaliselt vaba orbitaal võib kattuda naabriks oleva vee molekuli hapniku aatomi orbitaaliga, kus asub vaba elektronpaar (doonor-aktseptormehhanism). Selline tekkinud täiendav side ongi vesinikside.
nõrgem) side orbitaalide suhteliselt vähese kattumise ühendite ning gaaside lahust. tõttu. Temperatuuri tõustes katkevad vesiniksidemed võrdlemisi kergesti. Vesiniksideme abil moodustuvaid ühendeid nimetatakse assotsiaatideks ( n H2O , nHCl ). Suurte molekulide puhul võib vesinikside tekkida ühe ja sama molekuli eri osade vahel seda nimetatakse molekulaarseks vesiniksidemeks. Kui vee oleku muutmiseks poleks vaja tegemist teha vesiniksidemetega, külmuks ta -100 ja läheks keema -80 juures. Tänu vesiniksidemetele on DNA ja RNA molekulides paiknev geneetiline info hästi kaitstud, kuna on suunatud sissepoole. Lahused Üldmõisted ja kontsentratsiooni väljendusviisid Lahus kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne segu. Ühte lahuse komponentidest loetakse lahustiks,
annaabi.ee 
