Aegade jooksul on Võrtsjärve kutsutud ka Virtsjärveks, seda tema pruunikavärvuse ja vähese läbipaistvuse tõttu. Alljärgnev aitabki tutvuda Võrtsjärve vee oludega ning selles elavate mikro- organismidega. -3- Vee keemia Vee mineraalsus ja ioonkoostis: Enamik Võrtsjärve suubuvatest jõgedest saab alguse järve ümbritsevatelt kõrgustikelt. Seetõttu on Võrtsjärve vesi kaltsium-vesinikkarbonaatset tüüpi ja üsna kõrge mineraalsusega. Suuremas osas järvest püsib põhiioonide (HCO 3, Ca, Mg, SO4, Cl, Na, K) üldhulk keskmiselt vahemikus 250-260 mg/l-1. Kuna jää tekkimisel tõrjutakse suurem osa lahustunud aineid sellest välja, kontsentreeruvad mineraalained jää alla jäävas vabas vees. Jää teke ja sulamine mõjutavadki Võrtsjärves lahustunud mineraalainete aastaajalist muutumist kõige tugevamini.
ning piisava paksuse korral ka küttepinna metalli ülekuumenemist. Leeliselisus on tingitud katlavette katlakivi teket takistavate kemikaalide lisamisest, millised dissotsieerumisel või hüdrolüüsil moodustavad OH- (hüdroksüül-) ioone. Tavaliselt kaasneb leeliselisus olenevalt kasutatavatest katlakivi-vastastest preparaatidest CO32-, HCO3- või PO43- ioonide sisaldusega katlavees. Vastavalt eelnimetatud vees sisalduvatele ioonidele eristatakse hüdraatset (OH- ), karbonaatset (CO32- ), vesinikkarbonaatset (HCO3- ) ja fosfaatset (PO43- ) leeliselisust. Nendest ioonidest põhjustatud leeliselisuse summa moodustab vee üldleeliselisuse. Üldleeliselisust saab iseloomustada mitmesuguste mõõtühikute kaudu, nagu leeliselisuse kraadide [0H], mg ekv/l või leeliselisusarvu abil, mis näitab ekvivalentset NaOH sisaldust mg/l. Leeliselisust saab hinnata ka fosfaatarvu (PO43- sisaldus mg/l) ja nitraatarvu (NaNO3 sisaldus mg/l) järgi. Tuleb märkida, et naatriumnitraat NaNO3 on happelise
annaabi.ee 
