dest. veega,kuivatakse ja kaalutakse mg täpsusega. Mulla tihedus (Dm)1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla massi grammides. Mulla tihedust on vaja teada tema üldise poorsuse, veevaru ja toiteelementide varu arvutamisel pinnaühiku (nt ha) kohta.*võetakse mulast terava metall silindriga kindla ruumalaga proovid, kuivatatakse 100-105C ja kaalutakse. Seda tuleb teha 4 korda ja lõpptulemuseks võtta aritmeetiline keskmine .Aktiivne happsesus vabade vesinikiooonide kontsentratsioon mullas ja seda määratakse nii vesi- kui ka kaaliumkloriidileotises. Asendushappesus ja liikuva Al määramine(A.V.Sokolov) happelise mulla ja neutraalsoolalahuse vahelise reaktsiooni tulemusena siirdub lahusesse peale neeldunud vesiniku ka neeldunud Al. Al kui tugeva happe ja nõrga aluse sool hüdrolüüsub. Seega asendushappesus on põhjustatud nii neldunud vesinikust kui ka Al. Määramise käigus tehakse kindlaks*üldine
2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses a) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, 3-4 tilka 2M etaanhapet, 1-2 tilka metüülpunast lahus sai intensiivselt punast värvi. Jagasin lahust kaheks. Ühele osale sisasin väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutasin värv muutus kollasuks. Seega soola lisamine tõstas atsetaat-ioonide kontsentratsioon, hape dissotsiatsioon vähenes ja tasakaal esimeses võrrandis nihkus vasaku poole vesinikiooonide kontsentratsioon lahuses vähenes kollane lahus (pH>6,3) a) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, 3-4 tilka 2M ammoniaagi vesilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini vaarikapunane lahus. Jagasin kaheks. Ühele osale sisasin väike kogus tahket ammoniumkloriidi, loksutasin lahus muutus märgatavasti heledamaks. Seega hüdroksiidioonide kontsentratsioon lahuses vähenes, sest ammoniumioonide lisamine lahusse nihkus tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas.
annaabi.ee 
